öösel ärkasin vappekülmas, varsti vist tõusis palavik. Mingi aeg sõin peotäie tablette, hommikul ärkasin veeloigus. Kaalusin pikalt, kas öelda tänane reis ära ja tohterdada ... tegelt ei oska ma haige olla. Palju hullem on paha voodis, kui paha ringi komberdades. Peotäis tablette jälle sisse ja sundisin ennast välja minema.
 |
| Giid-bussijuht paremal |
Tänanegi päev möödus ühest magnetist teise sõitmisega. Turismimagnetitest ja külmkapimagnetitest. Ma vist tundun meie giidile segase tüübina: ei räägi miskit, poodies ei kola, bussi juures esimesena tagasi. Kahtlane tüüp olen- olengi, ma olen salaagent, kes fikseerib pildistamiskohti, topib tasku mingeid käbisid, vahib pea kuklas puid. Ja varsti tulen ma salaja tagasi.
Teed ja rajad on ikka päris jõhkrad, korra oli täna mõlemal pool teed järsk kuristik. Käisime Nunnade Orus, enne seda sõitsime mäkke, et seda küla ülevalt vaadata. Kui all otsisin kohta, kus enne üleval olin, oli ehmatus korralik. Praktiliselt püstloodis seina tipus oli platrform. Muidugi on kohalikele sohvritele see sõit tavaline. Vähe sirgemal gaasi, siis järsult pidurit, törts signaali ja jälle gaasi. Samal aial räägib ja näitab kord parema, kord vasaku käega meile kõiksugu vaatamise väärsusi.Eilsest restoranisöögist paar pilti. Praad oli kohalik populaarne toit. Süsikala banaaniga. :)
Kellel maitse vastu uudishimu, siis võtke nt. värske tursk ja banaanid jne. Ja netist retsept.
Homme kõige raskem, kõige pikem ja kõige kõrgem retk. Ehk on hommikul tervis parem.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar