pühapäev, 16. märts 2014

17.päev

Leib

... musta leiba... mõtelge ...!

Armsad inimesed, te ei kujuta ette, kui nämma võib olla RUKS. Mulle toodi Ruksi, päts rukkileiba. Määrisin võid peale ja sõin ja sõin. Söögiga ongi kõige suurem probleem. Kolm nädalat oled batoonikesi söönud, mis ei ole muide üldsegi pahad. Ei- ei, rukkileiba ei vaheta ma mittemingi batooni vastu. Siinsed lihtsalt ei tea, mis on hea ja paras neile!
Olen järjekordselt ja lõplikult veendunud, et kohalikud on ilmameistrid kala maitse kõrvaldamisel! Kala lihtsalt rikutakse ära: kas praetakse koos banaaniga või valatakse teravahapu tomatikastmega üle. Igatahes, kui sa söögikohast lahkud, ei tohi sul olla juures ei kala maitset, ega lõhna.
Neil on suur meri ümberringi, kalu ujub meres valaskaladest makrellini, ole ainult meister. Aga ei: nemad toovad nt. Norrast kuivatatud soolatursa, leotavad selle ära ja panevad ahju? Üle mõistuse.
Siis, kui ettekandja on sulle prae ette toonud ja sa oled toitu natuke aega nokkinud, tuleb ta ja küsib: kuidas maitseb?  ---->>  Ooo, veri veri guud, vastan mina ja ajan kaks pöialt püsti...
Tegelikult onju asi hoopis minus, mitte neis. Mina olen see tossike, kes ei löö korda majja! Kes siis veel neile õpetaks, kuidas kalasuppi ja ahjulõhet teha???

Vaatan kodu poole, prrrrrrrrrr. Eile avasin Käsmu veebikaamera-->> lumi!!!!!!
Õudne!
Mul on nüüd valida, kas madeira kala või eesti lumi ...


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar