16.päev

Seoses Emakeelepäevaga, vabandan ette kõik vead ja head, mis minu kirjutistest leida, tsiteerides üht ammust tuttavat: "Raimond, eesti keelt sa küll rääkida ega kirjutada oska!" :)

Auto ...

...  see on vabadus.

Eelmisel aastal Maltal rentisin ma rolleri. Sealne õudus ei olnud mitte mäed, vaid valel teepoolel sõitmine.(inglise pärand)  Rolleriga sai nii mõnegi eksimuse huligaansuse pähe mängida.

Madeirale jõudes oli shok käes. Kuidas on siin võimalik üleüldse ja mismoodi  liigelda.? Tänavad tunduvad 45 kraadise nurga all, 1,5 auto laiune tänaval arvatakse, et siin on näiteks hea parkida. Enamasti pole kõnniteid, rahvas kõnnibki kuskil autode vahel. Silmad peavad peas olema ja suured kõrvad ka ja tahapoole suunatud! Mäest alla sõites (tänaval), kui on sirge, siis antakse gaasi. Mitte ei lasta autol rahulikult veereda. Ja kui vaja siis törts signaali ka.

Igatahes tundus see elu mulle nii karm, istusin vahel pingil ja lihtsalt vaatasin, mis toimub. Mingist autorendist pold enam juttugi. Hakkan jalakäijaks. Selleks, kes ma pole juba sajandeid old. Siin oli järgmine probleem: ma ei oska ka jalakäiana liigelda. See osa ajust on nullitud juba nõuka ajast. .

Eks siis tuleb otsast alustada, mis muud. Vaatasin kaarti ja jalutasin, eksisin ja jalutasin. Lõpuks sain taseme kätte. Ilmusin ootamatult vöötrajale, nii et suur prügiauto kriginal vaevu seisma jäi. Loomulikult ületasin vöötrada igaviku, ise ringi vahtides- vahel pöörad ka keset teed tagasi ... vajutad foori nuppu ja jooksed punasega üle tee. Siis, kui sulle roheline tuli ilmub, oled juba kaugel. jne jne.

Järgmine etapp oli linnaliinibuss. Soovitan taga mitte istuda, kui mägiralliks läheb. Või pead kogu teekonna nelja jäsemega klammerduma torude ja rihmade külge (neid bussis jagub). Aga, kuidas bussijuhid oma bussi gabariite tunnetavad, see on müstika. Kõik käib nii kähku, jõuad ainult ehmatada, et nüüd läheb peegel, aga juba on uus äksen ja siis järgmine ja järgmine.

Kui ma olin läbi teinud kohalikud tuurid läänering ja idaring, kolm päeva saanud ringi sõita ja vaadata- hakkasin selle saare elutukset tunnetama. Natukene. Ja polnud näinud ühtegi jalakäia laipa ega lömmis autosid!
Võtsin interneti lahti ja hakkasin rendiautosid valima. Võimalikult pisikese ja soovitavalt hea firma ja võimalikult soodsa. Nagu ikka. Kui kõik sai tellitud, raha üle kantud (kõik kõik oli hinna sees, patakas kindlustusi, igasugu lisamaksud jne jne) siis sõitsin lennujaama autole järgi. Firma nimi oli Goldcar, (kuldauto- nagu hiljem selgus, siis oligi kullast) Teenindaja oli tore, täitsime kõik paberid ära, autodokumendid- võtmed tõsteti mulle juba silmaulatusse ... ja siis hakkas peale mingi müstika... Igasugu asju ettekäändeks tuues selgitati mulle, et ma peaksin veel maksma selle ja selle ja selle asja või kindlustuse eest. Summa muudkui tõusis, lõpuks ületas see 2,5 korda esialgset. Vahtisin nagu loll lehm neid oma suurte silmadega. Küsisin raha tagasi. -> EI, raha te tagasi ei saa!!! 72h tundi enne bronni oleks pidanud loobuma, siis oleksite saanud. (tegin bronni 24h enne) 
Õudne päev! Istusin lennujaama trepil ja kiskusin suitsu. Ma olen ikka jalamees. Nägin Finnairi lennukit ja tahtsin koju !
Võtsin takso ja sõitsin siia koju. Taksojuht ei jaganud ära muu aadressi aga kuna olin kodutee tänaseks üksipulgi pähe õppinud, siis kamandasin ainult, et sõida! Hahahaaa, ma olin targem, kui taksojuht. Kõige otsemat teed lasin ennast koju tuua :)

minu Micra peaks siit läbi mahtuma küll

Paar päeva jõlkusin niisama ringi, raha pole ma siiani tagasi saanud, kirjutasin- helistasin, asja uuritakse jne.
Lõpuks võtsin mingi kohaliku rendifirmaga ühendust http://www.insularcar.com/ . Jalutasin kohale, lubatud summat ei suurendatud, paberid täideti ludinal ära, siin on auto ja võtmed ja kõik. Mine ja sõida- tõuse ja sära! Auto anti paremgi, kui tellisin, raha juurde ei küsitud. Mul on nüüd Nissan Micra. Igavest tore väike putukas, ronib kenasti. Tegin väikse video fotokaga, et oleks aimu, mis ilusad teed siin on. https://www.youtube.com/watch?v=XsV8gDRdhF0 
Nii, et elu tundub jälle ilus. Saad ise valida, kuhu lähen ja ma pole enam üheski suveniiripoes käinud (saaretuuril oli see kohustuslik osa) Lisaks joonistan endale ise marsuute, eile olin piirkonnas, kus ei näinud ühtegi turistikat- bussi.

minu seigeldud paigad, rohelisega