Madeira, Funchal

Eile hommikul hakkasin selle sõiduga peale, ülipikk päev tuli. Frankfurtini peaaegu magasin, süüa anti ka. Kolme lennu peale oli see kõige parem toit, kuigi käis suus ringi ja ajas südame pööritama. Mingi roheline plöga, spinat vist.

"igav" Atlandi ookean- sinine-sinine.

Olin varunud igasse peatusse ca 3h ja seda oli parasjagu. Siis, kui lennukis sai villand, et tahaks maha, siis lennujaamas jõlkudes tahtsin juba  lennukisse tagasi. Kunagi meeldis mulle koledasti  lennata, aga nüüd on väike võbin sees. Lissaboni maandumine ja tõus ajas juba ihu imelikuks- kuidagi liiga madalalt majadele sildadele käis see. Funchalist endast ma ei räägigi. Nägin keset ilusat selget merd pilvehunnikut, lennuk sööstis sisse, otse ees järsku mägi, kiire "kässer" ja pööre ja olimegi maas. Hea, et seekord rajale pihta saime :)  Nii, et korra käis "ööök" ja valmis!
Sain lõpuks õue, tuul, örn soe tuuleke. Nii nämma. Aga mitte kauaks. Kohvreid sikutades oli varsti higimull otsa ees. Et see inimeselaps ei oska ka millegiga rahul olla.
Mulle tuldi vastu. Kristina ja Gorete. Eakad daamid. Mina oskan natuke soome keelt, Kristina ka. Gorete ja mina ja natuke i.k. Aga põhisuhtlus käis portugali keeles, millest mina loomulikult osa ei võtnud. Ühe sõna sain selgeks, minu lemmikkala SAIDA on siin EXIT.

pole ime, kui kõik rattad maas pole ...

Gorete mees ilmus mingi pisikese punniga ja toppisime ennast sisse ja siis läks kimamiseks, pealinna on ca 20 min. Kilomeetreid siin ei loeta, loetakse minuteid. Igavest kurviline ja üles alla oli tee ja vaatan et lubatud sõidukiirus 100km/h.!!! Hahahaaa, tuli välja, et see on kiirtee :)
Ja päris tavaline tee on küll selline, äkki ma siiski harjun sellega... nüüd ma saan aru, miks nad selliste punnidega sõidavad ... ja käsipidur peab tõsine tegija olema ... kui mind lõpuks sunniti autost väljuma, pidin kogu oma kolaga mäest alla veerema :P
Need väiksed mutukad teevad siin sõitu siuh-säuh, otsisin kohta, kus jalakäija peaks liiklema, sest kohe-kohe kimab nurga tagant välja auto, roolis mõni kohalik memm ... selline tunne, et kui hoovist oma nina välja pistad, see sekundiga läinud ... aga vat pole, nina on alles ja autod saavad hetkega pidama. Ja juhid on just jalakäiate suhtes üliviisakad. Nii nagu teed ületada tahad, nii autod kohe seisavad! Kindlasti on Madeiral kuskil piduriketaste ja klotside eriladu. Kärsahaisu ikka oli.

esimene uks paremale on minu korter

Kellaaeg on sassis, tõusin kell 7, aga tegelt oli viis. Nüüd on isegi kohalik aeg pool 8, aga kuidagi vaikne on, kukk ainult kireb.
Elamine on lahe, või kuidas see oligi- peab harjuma. Eilse saiapuru peale oli hommikuks ilmunud imepisikesed sipelgad. Äkki ma peaks ikka väljas sööma käima? Akna taga lõugas öö otsa koer ja katuseid mööda ronib mingi kõuts ja ringutab mõnusalt.
Kuidagi palju ja tihedalt on seda kõike minu jaoks, ehk ma siiski kohanen ja enam ei eksi ära. Seda ikka eile juhtus :)
Täna saan kokku ühe kohaliku venelaasega ja siis ehk saan kõike juba täpsemalt küsida. Mingi päev pidi siin karneval olema ... toimub kohanemine kohaliku eluga.

Õhtu on soe ja ilus ja linnud muudkui laulavad ja laulavad

Pildiseletused (klikkad pildil, näed suuremalt)

Bussid on lühikesed ja Volvod, eranditult, neid jagub nendele kitsastele tänavatele.
ülekäigurada olemas, aga kus on kõnnitee?

parkimine, küll peavad ikka head käsipidurid olema!

peeglike peeglike, kogu asi käib peegliga,
kui peeglis autot ei paista, annad gaasi, paremale ei kiika enam keegi!

tunnen tuttavat lõhna, õujee, norra soolatursk!!!

aiamaa vist